Tsaukaaaaaaaa!

Ma just tulin peolt ja kell on 3.40. Mõtlesin, et oleks õige aeg blogi kirjtada. Ma pole jälle nii ammu mitte midagi lisanud. Jaanipäev ja veel mitu mitu pidu on vahele jäänud millest ma pole mitte sõnagi kirjutanud. Praegu just kukkus mul üks klaas põrandale katki ja ma loodan, et ma hommikul mingit kildu endale jalga ei astu.

Homme ja ülehomme on mul kaks vaba päeva. See on üks põhjus miks ma täna peole tahtsin minna. BCMis oli täna Tinie Tempah ja ma niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii väga tahtsin sinna peole minna (muide BCM on meie piirkonna kõige parem klubi!) Aga kuna ma lõpetasin baaris töö kell 00.20 ja Birgita alles kell 01.00, siis oleks me kluppi jõudnud liiga hilja. Nimelt pilet on 25 eurot, aga enne 12 saab juua niiiiiiiiiiiii palju kui tahad ja enne kella 2te on ainult 2 jooki tasuta. Me mõtleseime, et kuna Tinie on juulis ka samas klubis, siis üritame selleks ajaks kuidagi vabad päevad saada, et BCMi võlusid ikka täielukult ära kasutada.

Täna peale tööd läksime siis minu kalli kalli Birgitaga( tõesti me just täna arutasime tee peal, et kui mõtteu oleks ikka siin Mallorcal, kui kumbagi meist nt siin poleks) jala Magallufi. Ma arvan, et sinna on umbes 15 min tee, aga kui olla Magaluffi alguses, siis selleks, et päris lõpuni ehk siis BCMini käia läheb umbes tund aega , sest tee peal pakuvad kõik tasuta jooke. Lõpuks ometi me taipasime KÕIK konksud ära. Meile lubatakse tasuta shotte igas kohas, kuid need on ainult juhul, kui sa ostad jooke ka. Teiseks me tabasime ära ka teise nipi. Nimelt me ütlesime, et me töötame siin 3 kuud hotellis ja meile räägiti, et me oleks pidanud seda juba varem ütlema, sest näiteks kui turistile on jook 6 eurot, siis meile , kes me siin töötame on see 2.50 eurot. APPPPPPPPPPPIKENE. Miks me seda varem ei teadnud???? Igatahes NÜÜD me oleme targemad.

Tegelikult ma olen praegu täiega väsinud ja ma arvan, et ma homme kirjutan pikemalt jaanipäevast ja KALLI Helini sünnipäevast. Muide netis olen ma ainult öösiti, sest siis kui ma seisan oma toas tooli peal ja läpakas on akna peal, siis on mul ainult netiühendus. Muidu ma netis käia ei saa. Ja täiega väsitav on ainult sellisel kelleajal midagi teha, aga midagi muud ei jää üle.

Ma täiega vabandan, et praegu niii igava ja mõttetu sissekande tegin, aga vähemalt kirjutasin midagigi. Eksju?:D

Ma tõesti teen SUUUUUUUUUUUUUUURE kalli teile kõigile, kes te üldse viitsite mu blogi lugeda ja varsti näeme! Ainult 2 kuud veel:D

Tsaukaaaaaaaaaaaaa! musimusi

Jaanipäeva eel

Täna on Eestis igalpool jaanipäev ja ka siin tehakse randa lõke ja toimub vist mingi pidu. Ma täpselt ei tea, mis öösel juhtuma hakkab, aga eks ma räägin sellest kunagi teile ka.

Ma ei ole jälle nii kaua siia midagi kirjutanud ja ma ei kavatsegi öelda, et ma parandan end, sest siis ma valetaks:D. Siin ei ole korraliku netti ja ma ei saa koguaeg blogi üles laadida. Mulle ei meeldi, kui ma ei saa blogi teha nii, et ei saa lisada pilte, sest illustreerivad matrejalid on minu arust tähtsamad kui jutt. Vähemalt ma vaatan küll ajakirjast enne pilte ja siis mõtlen kas võiks üldse lugema hakata või mitte:D.

Peaks nüüd Mallorcast ka natukene rääkima. Just hiljuti läksid ära meie briti sõprade poiste kamp. Läksime neid hommikul Birgitaga bussi peale saatma ja nüüd on hotell ilma nendeta kuidagi tühi. Isegi Magaluffi oli igav minna ilma nendeta. Me käisime Birgitaga vist 10 päeva järjest nendega Magaluffis iga õhtu. Vb see on põhjus, miks ma praegu eriti peole minna ei viitsi, aga samas ei tea ka:D.

Hotellis ei ole enam naeratavaid tuttavaid nägusid, kellega saaks rääkida, et kuidas läheb, kuidas enesetunne on peale eilset pidu, mis siis eile ikka juhtus, kus sa kadusid, lähme täna peole eks jne. Tegelikult on hotellis praegu palju rohkem inimesi kui varem ja kõik naeratavad ikka, aga kuna kõik on uued näod, siis on see nii igav. Mul on täielik suur koduigatsus peal. Ma ei uskunud, et minuga midagi sellist juhtub, aga ometi nii see on. Kui ma saaks praegu valida, et kas ma tulen koju tagasi või jään siia, siis jääks ikka siia, aga puudust tunnen küll kõigist kallitest, kes Eestis on.

Kusjuures ma saan aru, et Eestist on külm ja päikest pole kindlalt nii palju kui siin, AGA mul on nii kopp ees, et nii palav on:D. Ausalt ka! Päevitada isegi ei jaksa, sest nii palav hakkab lihtsalt. Ma kuulsin, et praegu on siin tegelikult vihmaperiood, et pole üldse nii soe, et juulis ja augustis on ikka palju soojem. APPIKENE:D ma ehmusin tõsiselt ära. Ma ei imestaks, kui ma üsna valgena Eestisse tagasi tuleks, sest lihtsalt ei suuda päeviatada. Okei, need, kes praegu seda loevad mõtlevad, et ma olen eriline vingu-pingu, aga ma ei saa midagi teha, et ma olen Eesti külmaga harjunud ja ma pole ju enne soojal maal käinud, niiet natukene andestatav eks?:D See mõte, et tahan kuskile soojale maale kolida kadus ka kohe ära!:D

Eile oli hotellis elektrikatkestus. Tore, et ma 9ndal elan ja liftid ei tööta:D. Tööl oli eriti armas see, et tuli lõuna, mis on kell 12. Siis kogunevad kõik töötajad köögi taha söögiruumi, aga kuna elektrit polnud, siis oli seal kottpime. Selleks puhuks pandi igale lauale küünlad põlema ja see oli väga romantiline. Kõik töötajad, kes sisse astusid lõid imestusest käsi kokku ja olid väga vaimustuses. Väikesed asjad muudavad ikka nii palju:). Tulevikus kindlalt tahangi ainult selliseid õhtusööke (jep Marko, see oli vihje sulle;D)!

Siit hotellist lahkus eile üks vanem naine Julia, kes oli nii armas. Ma ütlesin talle ka, et kui mina vanem olen, siis tahan olla täpselt nagu tema. (Ma ei saanud ju öelda, kui mina ka vana olen..see oleks liiga ebaviisakas!) Ta oli nii armas, ta igapäev küsis kuidas läheb ja, et kas ma igatsen oma kodu ka ning, et miks ma restoranis üldse töötan, et ma tundun küll intelligentsem, et sellises kohas töötada ja teiste järgi koristada. Ta oli puhukusel koos oma mehega. Ta nägi alati väga ilus välja, soeng ilusti tehtud ja ilusad kleidid ja täpselt sobivad ehted- tõeline daam. Ma pakkusin talle, et ta on 60 aastame, aga tuli välja, et hoopis 67. Ta rääkis, et oli kunagi tantsija Inglismaal päris kuulsas bändis või tantsugrupis..ma täpselt ei saanud aru. Ta rääkis, et tal läks väga hästi seal ja oli kuulus, aga siis ta kohtas Albertit ja armus ning karjäär jäi pooleli. Ta on 67, aga tal on tõesti imetlusväärt figuur tema ea kohta. Ta kutsus mind Inglismaale endale külla ja andis oma aadressi ka. Ma olen 100% kindel, et saadan talle siit postkaardi ja me Birgitaga plaanisime talle külla minna, sest ta on tõesti imearmas ja kutsus meid mõlemat.

Ükspäev ma õptasin Dave´ile turakat. Ma ei saa aru, mis mänge siis välismaal mängitakse, kui isegi turakast keegi midagi kuulnud pole. See tundub esialgu päris keeruline ka, aga lõpuks sai Dave selle selgeks, aga kaotas ikkagi koguaeg:D Nii meeldib mulle mängida, kui mina võidan. Ma ütlesin Dave´ile, et vähemalt on tal õnne armastuses, aga see teda ei huvutanud..ta ootab järgmist korda, kui saab võita.:D Siis tulid mängu veel Helin ja Birgita ja siis läks asi tema jaoks veel keerulisemaks ning me otsustasime talle uue mängu õpetada. Sellle nimi Eestis on vist eesel vms..et pead kaarte kaasmängijatega vahetema ja kui saad 4 ühesugust kaarti siis keele suust välja ajama. Kaotaja on see, kes kõige viimasena keele suust välja ajab ja lõpuks kogub sellega endale tähti ja lõpuks on eesel. Arvake, kes DONKEY oli?? Jep, mina!:D Ja Dave ütles mulle terve järgmise päeva donkey..isegi õhtul show ajal, kui baaris tööl olin: „Thank you donkey bar staff“:D ja „hello Donkey“:D Tore, et keegi ei vaadanud ....:D:D!

Tegelikult on siin väga lõbus ja tore ja soe ja mõnus, aga mul on vist angiin, niiet see teeb olukorra natukene nõmedamaks. Merike rääkis mulle, et see on kindel, et seal tuleb sul angiin, aga ma tahtsin loota, et äkki mul ikka ei tule. Ma võtsin ühe antibiootikumi, mis kirjutati, mulle selleks, kui mul põiepõletik oli ja mida ma siis lõpuni ei võtnud. See aitas, aga ega tervisele väga kasulik ei ole suvalisi rohtusid võtta suvalisel ajal. Kui Eestisse tulen siis lähen mandlisoperatsioonile kindlalt!

Selliste toredate sõnumitega ma oma tänase sissekande lõptean:D Ma olen isegi ennast ületanud ja pikalt kirjutanud:D. Ma lähen panen nüüd paar postkaarti posti ja siis sätin ja siis lähen hispaania jaanipäeva pidama.

Musid-kallid ja head jaanipäeva!

Igasuguseid jutte!

Ma pole tõesti eriti blogipidaja... ma pole umbes nädal aega mitte midagi kirjutanud, aga mul on selleks vabandus ka:D! Nüüd ma kirjutan lihtsalt kõigest sellest, mis mulle meelde tuleb, mis vahepeal juhtunud on.

Kõigepealt põhjus miks ma pole midagi kirjutanud on see, et mul pole aega olnud. Ma pean käima ju tööl, lõnal basseini ääres ja õhtul peol:D! See on tegelikult väha väsitav, sest me oleme praegu igapäev öösel Magallufis käinud. Meie hotellis ööbivad hästi toredad ja sõbralikud briti poisid ja alati lähme koos nendega peole. Nad üritavad peol alati kedagi sebida ning päris naljakad on neid kõrvalt vaadata. Kuna nad on all-inclusive kliendid, siis saavad nad hotelli baaris nii palju alkoholi kui tahavad... see tähendab, et väga kained nad just pole:D!

Meie Birgitaga ostame kõrvalolevast supremarketist Eroski 1 eurost sangriat. Kuna baaris on ka kõik meil sõbrad, siis saame jooke sealt ka. Üks mees Jesus (hesus hääldadtakse) on hästi tore ja viskab nalja alati. Tegelikult on siin kõik sellised, aga mõni on lihtsalt veel toredam, kui teised:D.Point oli see, et Jesus annan meile alati jooke, sest vaatab, et me oleme sätitud ja küsib kas lähme peole.

Välja minnes meil ka raha ei lähe ja sellepärast ongi meil alati pm 1 eurosed peod:D. Praegu on tegelikult suur väsimus, sest iga hommik pean ma kell 9 tööle minema ja koju jõuan alles 5 või vahel varem. Tegelikult lähevad need briti poisid homme ära ja siis rahuneme ikka maha ja igapäev küll peole ei kavatse minna. Kaks korda nädalas oleks normaalne. Mul on head vabad päevad ka – neljapäev ja reede.

Minuga räägitakse ainult hispaania keeles restoranis ja vahel olen mõnest asjast ikka päris valesti aru saanud ja siis on eriti naljakas. ERITI naljakas on ka see, kuidas mõned kelnerid meid käsutavad, sest ei viitsi ise mõndasid asju ise teha. Selle peale me Janariga mõnitame neid eesti keeles ja nad ei saa midagi aru. Ma ei oska kirjeldada, kui hea on see tunne, et siin ikka teisi eestlasi ka on. Ma ei kujutaks ette, kui ma peaks ainult inglise ja hispaania keeles rääkima. Boonus on see, et teised mitte-eestlased ei saa midagi aru.

Järgmine nädal lähen ma üles baari tööle ja siis pean seal klaase korjama. Ausalt öeldses tundub see töö natukene mõnusam, kui see, mida ma praegu teen, aga ma ei kurda ka. Eile oli restoranis üle 600 inimese ja siis oli küll natukene kiire, aga samas polnud ka väga hullu. Harjuba ära ja kui ma ükskord Eestisse tulen, siis ei jäta ma vist mitte kunagi nõusid pesemata ja kuivatama!:D Samas ei taha ma mingeid lubadusi anda:D

See neljapäev oli mu ainuke vaba päev ja selle puhul käisime me Birgitaga shoppamas. Me läksime suurde kaubamajjja, kus hinnad olid pm samad nagu Eestis ja me olime jube pettunud. Sellegipoolest ostsin ühe kollase kleidi ja mustad platvorm kingad. Panin selle kohe õhtul selga ka.

Järgmisel päeval läksime shoppama meie hotelli lähedal asuvatesse väiksetesse poodidesse. Seal olid palju odavamad hinnad ja rohkem asju. Ostsime Birgitaga kaks ühesugust kleiti ja erinevaid ehteid. Ehteid on siin küll tohutult palju ja palju odavamad kui Eestist. Ma ostsin paar asja sõbrannadale ka ikka;)

Järgmine nädal lähme Palmasse.. Mallorca pealinna ja loodan, et seal on veel odavamad hinnad. Ma ei taha väga palju raha ka kulutada, aga ma mõtlesin, et ostan kohe algul riided ära ja siis saan nendega ju terve suvi käia, sest kleitidega külmas Eestis käia ei saa.

Mul on see nädal kolm vaba päeva...ma sain aru, et mul järgmine kuu kolm vaba päeva, aga hoopis see nädal.. mini-vacation nagu mulle öeldi. Võib-olla võtan, siis blogipidamist natukene tõsisemalt, kui varem, sest ideid millest kirjuatada on mul juba päris palju.

Kallid-musid ja soojad tervitused kallikesed!

HOLA!

Tere jälle. Vahepeal on nii palju asju juhtunud, et ma polegi üldse netti jõudnud ja sellepärast ka blogi täiendanud. Vahepeal on toimunud paar pidu ja muidugi olen käinud tööl ja palju basseini ääres päevitanud ja ujunud.
Igatahes vahepeal on toimund ka kolmas ja neljas pidu. Juhtunud on ka see, et ma sain erasmuse stipendiumi rahad kätte..ehk siis elu on päris hea:D! Mitte, et ma seda raha kulutaks, aga nt üks päev tahtsin plätusid osta ja siis sain peale plätude ka veel 4 paari kõrvarõngaid, kaks ilusat käevõru, mis mulle täiega meeldivad ja minu kõige lemmikum ost- sinine kleit. Panin selle kohe õhtul peole selga ka : ) Pilte ma üles laadida ei saa, sestx internett on selleks LIIGA aeglane : (.
Igatahes sellel õhtul oli siis pidu, mis oli päris lahe, sest lõpuks ma laulsin karaoket. Ma olen seda alati teha tahtnud, aga kunagi pole piisavalt julgust olnud. Ise ma ennast siiski ei laulma kirja ei pannud, aga seda tegi Miia (tüdruk soomest, kes on siin ka praktikal ja töötab baaris on enterteiner ka. Täigea sõbralik, abivalmis, jutukas ja tore. Ta õpib ka soomes turismi.) Miia valis laulu „Oops I did it again“ ja kui laulma läks, siis hakkas lihtsalt narema ja me otsustasime talle appi minna, niiet siis me seal kõik (3kesi, sest Birgita tuli ka) laulsime. Polnud üldse hullu, niiet ma arvan, et ma proovin karaoket veel laulda! Võib-olla mitte üksinda, aga kellegiga koos on päris lõbus. Sellel õhtul nägime me lõpuks ka esimest ilusat hispaanlast, kes minuga meeleldi pilti koos tegi ja mu kätt suudles:D

Ta andis meile kõigile tasuta juua ka, päris huvitava kujuga ANUMAST:D:D

Siis meil läks kõht tühjaks ja me läksime pitsat sööma. Imehea pitsa, kuid Steffani pitsa vastu ikka ei saa:D...

Teel hotelli nägime Flinstone´i autot ja tegime seal kohe pilti ka. Pildi teeb natuke õudseks pildi tagaplaanil olev väike tüdruk, sest me kumbki ei kujuta ette kuidas tema sinna satttus:S

Lõpuks kui ükskord hotelli jõudsime, siis otsustasime veel koridoris kaarte mängida. Me olime üsna lärmakad ja varsti karjuti meil kuskil toast et „SHUT UP!!“ Peale seda läksimegi magama, sest kell oli juba 5 ja ma pidin kl 7.30 ärkama, et tööle minna. Ei olnud just kõige kergem ärgata ega tööl olla:D!

Täna oli mul ka tööpäev ja ma sain teada, et terve see kuu, mis nüüd tuleb on mul nädalas üks vaba päev ainult. Selle eest siis järgmisel kuul on mul 3 vaba päeva. Ma olen rahul, sest siis olen ma viimasel kuul nagu puhkusel ja saan Mallorcal natuke ringi ka vaadata. Meil on kindel plaan minna Ibizale, siis plaanime veel jalgrattad laenutada, et mägedesse ja igale poole sõita, et siinset ilusat loodust nautida ja tegelikult on meil veel igasuguseid plaane, millest räägin rohkem siis, kui need juba tehtud on.

Täna oli tööl nii lõbus. Töökaaslased on mul nii lõbusad. Kõik on mehed. Teglikult on kaks naiskokka ka, kes vaheldumisi tööl on. Ahjaa üks koristaja on ka naine. Kõik on siin nii sõbralikud ja rõõmsad ja ütlevad mulle alati „Hola guapa“ hola on tere ja guapa on ilus: ). Tuju läheb kohe heaks. Kliendid on ise ka hästi rõõmsad ja naeratavad ja küsivad kuidas läheb. Natuke harjumatu, sest Eestis küll kõik nii sõbralikud ei ole. Samas, kes siis puhkuse ajal heas tujus ei oleks.

Oma lõunapausi ajal (mis kestis 6h :D ) läksime Birgitaga päevitama basseini äärde. Entertainmenti boss Dave on hästi sõbralik ja tore mees. Aa ma seletan natuke, mis entertainmenti tiim tegema peab. Nende ülesanne on kindlustada see, et hotellis viibivatel inimestel mitte mingil juhul igav ei hakkaks. Nad korralvad erinevaid mänge basseini ääres ja panevad muusikat, õhtul on bingoõhtu või karaoke ja vahel on ka esinejad. Ühesõnaga nende töö on teha kõigi elu lõbusamaks. Dave on boss ja ta teeb palju nalja ja on jube jutukas. Täna juhtus nii, et ma natuke kiusasin teda ja ta viskas mu võtme basseini, kus on ülisügav. Ma olen üritanud seal põhja kätte saada, aga kunagi ei ole õnnestunud. Igatahaes mu võti oli basseinis ja ma sesisin seal kurva näiga..selle peale sulekdus üks inglane, keda ma kunagi varem näinud pole sellele järgi ja teised meie sõbrad – nooremad inglased võtsid Dave´i sülle ja viskasid ta karistuseks vette:D. See oli päris naljakas, sest kõik basseini ääres vaatasid ja naersid ning ta pidi peale seda märgade riietega mänge edasi korraldama. Ta ütles, et teeb mulle kindlasti tagasi, aga ma polnud tegelikult milleski süüdi:D Ise viskas mu võtme ära.

Ma oleks tõesti nagu paradiisi sattunud. Kõik on tohutult sõbralikud, päike paistab, tööl on lõbus ja ei ole siian veel rutiini tekitanud(sest olen seda ainult nädala teinud:D), bassein on tagahoovis:D, peod on alati jube head, sest rahvast on palju ja kõigil on hea tuju, Birgita on mulle nii heaks sõbrannaks saanud ja teised siin praktikalt olevad inimesed ka muidugi : ) ja restoranis saab alati head toitu ja ma ei pea ise üldse süüa tegema:D. Oligi juba tudengielu toidust- makaronidest ja pelmeenidest tüdimus. Neid saab septembrist õnneks või kahjuks uuesti sööma hakata:D.

Teine pidu

Ma ei kavatsegi hakata neid pidusid nummerdama, sest ma arvan, et lõpuks läheks kõik segamini!:D
Aga eile oli teine pidu ja me läksime peole koos siin hotellis peatuvate briti poiste või meestega...ma ei teagi kuidas öelda täpselt:D
Panen nüüd lihtsalt pilte, sest väga midagi rääkida pole...rahvast oli ikka päris palju ja paljud arvavad, et me oleme Birgitaga õed:D Tore seos!:D

Esimene tööpäev

Oli mu esimene tööpäev. Mu töö polegi väga raske. Töötan restoranis. Kõik töötajad räägivad minuga ainult hispaania keeles, aga õnneks saan kõigest aru. Sellest, et ma väiksena vanaemaga seebikaid vaatasin oli ikka kasu! :D Sellest, et ma koolis hispaania keelt õppisin eriti mitte, sest sõnu ma käänata ja pöörata eriti ei oska:D. Tegelikult ma natukene räägin ikka midagi vastu ka ja ma arvan, et 3 kuu pärast on see keel täiesti selge.

Minu ülesandeks on laudadelt taldrikuid ja klaase korjata, need „taha ruumi“ ehk siis kööki viia, kus nõudepesija need nõudepesumasinasse paneb ja siis pean poleerima kahvelid ja nuge ning klaase. Klaaside poleerimine on kõige nõmedam! Samas ei ole ka väga hullu.

Üks asi, mis mulle kohe selgeks tehti on see, et laualinu EI PEA ära vahetama, kui seal paar plekki on, sest me oleme ainult 3 tärni restoran ja paar plekki pole hullu:D. Ma jäin vist väga imeliku näoga vaatama ning siis öeldi mulle umbes, et no KUI SA VÄGA tahad, siis võid ära ka vahetada, aga ei pea. Teine viis kuidas plekkidest „lahti saada“ on, et tuleb samal ajal kui kliendid nt kõrval lauas istuvad lina lihtsalt teistpidi pöörata. Tegelikult see plekk paistab siis ju ikka välja, sest see on valge laualina, aga no mis siis ikka:D Ega ma ei saa kohe oma reegeleid tegema hakata.

Tegelikult on restoran ilusa interjööriga ja töödejaotus on väga hea. Kõigil on oma kindel ülesanne ja süsteem toimib väga hästi. Praegu pole siin hotellis palju inimesi ka niiet väga palju tööd ei ole. Mulle meeldib, kui on palju tööd, sest siis läheb aeg kiiremini.

Mu tööpäev näeb välja selline: hommikul lähen tööle kas 7.45 või 12.15, siis olen 4h tööl ja siis on paar tundi vaba- vahel rohkem, vahel vähem, oleneb kas lähen tööl hommikul või lõunal. Kui hommikul siis on rohkem vaba aega, et basseini ääres päevitava ja basseinis ujuda : ). Seejärel pean tööle minema 18.15 ja peaksin töötama kella 22.00-ni, aga esimene päev sain kohe varem lahti. Loodan, et see jääbki nii, aga kõik oleneb sellest, kui kiiresti ma ise tööd teen. Praegu siis kõik. Ma lisasin kõik blogisissekanded järjest ja ühel päeval, kuigi mul olid need juba varem valmis kirjutatud....raske on ikka kui netti koguaeg pole. Ma loodan, et mu jutt väga segane pole ja kirjavigu on nagunii, nii et harjuge sellega lihtsalt ära!

Musidkallid ja soojad tervitused siit!:)

Esimest korda vahemere ääres

Käisime siis lõpuks rannas. Mõtlesime päevitama minna, aga selgus, et hotellis basseini ääres on ikka palju mõnusam kui liiva peal.

Rannas saab ka toole rentida, aga see on 3.50. Selle eest saaks juba peaaegu kõrvarõngad või midagi MUUD osta:D:D nt kolm pudelit veini:D

Igatahes käisime siis ujumas ka, vesi on hullult soolane ikka. Vesi on nii selge ka, nii hästi näeb kõike vee all , vee pealt loomulikult, sest sukelduda küll ei tahaks. Seda ei pea vist mainima, et vesi ülisoe on:D. Kui veest välja tulime siis tulid soolarandid naha peale. Päris naljakas, sest sellist kogemust varem pole olnud:D. Rannas on ka dušš, niiet soola saab kohe maha pesta. Selgus, et rannas on internet ka, niiet ma käin seal vahel ka tasuta netis, aga kuna mu läpaka aku ei pea nii kaua vastu, kui ma tahaks, siis pean ikka hotteli kõrval pubis käima.
Lisan siis paari pilti rannast, et te aimu saaks, milline see on :).

Õhtul käisime veel rannas ja siiis oli sinna ehitatud imeilus liivaloss.. Tegelikult tahtsin ma öelda, et ma ise tegin selle, aga kes seda usuks:D



Ja siiis pilt meist- Birgita ja Helinaga..Janar teeb pilti:D

Esimene pidu

Toimus 5.juunil, siis kui saarele saabusid kõik üeljäänud. Mõtlesime lihtsalt natukene baarides istutda... Klubi pilet on 15 eurot, seega esimesel korral ei raatsinud sinna kohe minna. Esimene pidu oli väga tähtis, sest me valisime oma kodubaari välja- koha, kus koguaeg enne pidu käime, kuigi seal oli juba nagunii suur pidu. Otsustvaks sai see, et sealt sai kõige odavamaid jooke, kõige rohkem tasuta jooke ja seal oli kõige parem muusika. Iga baari ees on keegi, kes üritab kõigest väest kliente sisse meelitada. Mida rohkem mööda Magallufi (põhiline peotänav, kus on umbes miljon baari ja klubi:D ) tänavaid edasi liikuda, seda paremaks „pakkumised“ lähevad.

Meie kodubaari pakkumine oli siis, et kaks jooki 4 euro eest ( jook oli nii et pool klaasi viina ja pool klaasi red-bulli:D haigelt kange!), siis saime kõike veel tasuta shotid + kamba peale terve kannu mingit jooki, mis oli ka ÜLIkange. Igatahes see oli nii hea pakkumine, et otsustasime, et edasi minnes midagi paremat tulla ei saa.

WC-s käik oli ka üsna huvitav:D. Seal istus suur mustanahaline naine, kes seal omavoliliselt "äri" oli alustanud. Peegli esine oli pulgakomme ja muid "suveniire" täis:D. Seal oli 4 wc-d ja tema kordineeris, kes kuhu läheb ja andis ka natukene wc-paberit, sest ega raisata ei tohi. Siis ta veel laulis mingit kaasahaaravt viisi, mida ma veel pärast üleval teistele laulsin. Ta kiitis igaühte, kes uksest sisse tuli ja LÕPUKS küsis, et äkki ma annaks talle paar eurot. Õnneks või kahjuks polnud mul raha kaasas, niiet seekord jäi ta ilma. Igatahes kui see baar jääb meie kodubaariks, siis wc-s hakkan ma küll kõrval baaris käima! :D

Varsti läksime Birgitaga kahekesi natukene jalutama..siis saime veel jooke, kuigi meil raha polnud:D Ühes baarist tuli üks mees, kes ütles, et ta on omanik ja lükkas meid baarileti äärde, et me sealt ükskõik mida juua võtaks..tema kulul muidugi! Saime joogid kätte ja OH ÜLLATUST, baarmen tahtis saada 6 eurot:D Me ütlesime, et meil pole raha ja siis ta ütles, et no okei, aga järgmised joogid ostate siit, kui need ära joote:D. See peab küll võlujook olema, kui peale selle joomist meil korraga raha taskus oleks:D

Seejärel läksime baari ukse ette ja siis tuli teine mees, kes ütles, et hoopis tema on boss. Väga huvitav, aga no kui boss siis boss:D. Meie ei hakanud vaidlema ka. Rääkisime isegi natukene juttu. Ta arvas, et me oleme rootsist, sest kui on blondid juuksed, siis peab kindlasti Rootsist olema. See on reegel siin! Kui me ütlesime, et oleme Eestists siis jauras ta ikka pikka aega, et see on raudselt linn Rootsis:D .

Igatahes siiiis me vist hakkasime koju minema.. peale päris mitut jooki ja kodus joodud veini ma väga täpselt seda hetke kahjuks ei mäleta. Mäletan seda, et meie kõrvale sõitis suvaline auto, kus olid kohalikud hispaanlased, kes meid koju – hotelli tahtsid viia. Muidugi istusime peale..kes siis võõras linnas võõraste auto peale ei istuks! Nad ei osanud inglise keelt ka eriti:D:D Haige tüdrukud oleme ikka! Mäletan isegi seda lauset: „Me peame korraks kuskilt läbi sõitma“. See oli vist ainuke asi, mis siis natukene kahtlane tundus, aga lõpuks tuli välja, et meie sissetunne ei valetanud ja nad viisid meid ilusti hotelli juurde. Mäletan, et ma üritasin terve aja nendega midagi hispaania keeles rääkida. Nad tahtsid meie telefoni numbrit ka...minu telefonil siin levi pole. Birgita andis enda numbri. Järgmine päev nad isegi helistasid, sest me lubasime nendega koos randa minna. Birgita pani alati telefoni hääletuks, kui kõne tuli. Me ei mäletanud millised nad väljagi nägid, aga ma arvan, et tumedate juuste ja pruunide silmadega:D:D. Arvatavasti oleks me kahekesi nagunii ära eksinud... kaks teist tüdrukut kõndisid nt 5km vales suunas:D. Lõpuks jõudsid nad õnnelikult hotelli ja jõudsid isegi kohalike vaatamisväärsustega tutvuda- ütlesid, et hispaanias on ikka nii ilusad mehed. Ma pole küll siiamaani ühtegi näinud! Nad on üsna kenad, aga mitte nii kenad nagu ma ette kujutasin ja nagu mulle räägitud on. Aga üks vetelpäästja Diego pidi hästi kena olema..aga ta pole veel tööl olnud. Äkki ta suudab ikka taastada arvamuse, et hispaanias on ülikenad mehed:D

PS! VEIN ON poes 1 EURO (tegelikult isegi 0,94 eurot)!!! Odavam kui vesi:D väga hull...aga see oli päris halb ka, kuigi mulle tegelikult veinid nagunii ei maitse... coca-colaga isegi kõlbas juua ja me otsustasime Birgitaga, et tavapäraste Eestis joodud viinakokside asemel hakkame Mallorcal nüüd seda jooma. : )

ESIMEST KORDA ELUS

Otsustasin siis esimest korda elus blogi pidama hakata. Ma pole tegelikult üldse blogipidaja-inimene, aga kuna mu elus on praegu nii palju põnevat, mida ka teistele rääkida tahan, siis on seda kergem teha blogi kaudu, kui msnis kõigile ühe kaupa rääkides. Intrenetis saan ma olla päevas võib-olla tunnikese ja terve selle aja msnis ühte ja sama juttu rääkida oleks üsna väsitav. Internetti saan hotelli kõrval ühes pubis, hotellis on 15 minutit 1 euro.

Esimest korda elus sõitsin ma 4.juuni öösel kell 00.30 bussiga Riiga, et sealt siis lennukiga Düsseldorfi ja sealt edasi Mallorcale lennata. Jõudsin Riiga juba pool 5 ja peale seda magasin natuke pingi peal. See pink oli ikka nii kõva ja ebamugav! Aga see ei olegi ju tegelikult magamiseks mõeldud, seega ei saa ma millegi üle kurta. Ärkasin umbes kell 10 ja mõtlesin, et mul on küllaldaselt aega, et ilusti lennuki peale jõuda. Ma arvasin valesti! Kui ma poleks trüginud, siis olekski minu teekond vist sealsamas lennujaamas lõppenud. Seal oli täielik korralagedus. Kõik inimesed seisid ühes järjekorras, kuigi neil olid hoopis erinevad väljumisajad ja sihtkohad... kuid lõpuks ma siiski sain ilusti lennuki peale ja istusin kahe tundmatu vanamehe keskel. Üks neist alustas minuga isegi juttu... Ta küsis: „Huvitav kas need hinnad, mis siin menüüs toitude kõrval on päris või tuleb veel midagi juurde : ) „ :D Pärast tuli välja, et ta lendab nädalas paar korda, seega pidi ta kindlasti ise teadma, et need on päris hinnad. Sellegipoolest oli ta hästi sõbralik ja tore ja ma andsin talle isegi kommi, sest mul oli veider tema kõrval neid üksi nosida. Ta oli väga õnnelik : ) Üks pilt ka mu lennuki aknast.

Lõpuks jõudsin Düsseldorffi. Seal lennujaamas passisin umbes 6 TUNDI! See oli ülisuur - palju erinevaid toidukohti ja poode ja H&M:D Ma olin eriti õnnelik, kui seda nägin! Kahjuks oli seal halb valik ja ma ostsin ainult ühed kõrvarõngad.

Terve aja oli mul suur unekas ja ma natuke pabistasin, et kas ma ikka jõuan üksinda ilusti oma hotelli. Kõik laabus hästi. Air Berliniga lennata oli ka eriti mõnus. See lennuk oli nii suur ja teenindus super. Kõik said tasuta jubehea võileiva ja jooke. Ainuke halb asi oli see, et mu kõrvad läksid enne maandumist nii lukkuL Mul tuli isegi pisar silma, mul pole vist kunagi nii valus olnud! Võib-olla on, aga sel hetkel tundus see küll kõige hullem asi, mida kogenud olen. Ema ütles küll mulle kodus, et pean midagi närima, aga ma närisin juba oma kommid koos oma naabriga eelimises lennukis ju ära:D

Lõpuks jõudsin kohale. Ka Mallorcal oli uskumatult suur lennujaam. Pidin kotti ka päris kaua ootama. Samal olid seal ka mingid jalgpallurid. Üks oli julgem, kui teised ja tuli minuga rääkima (miks alati just need mitte-kõige-kenamad kõige julgemad on:D ?? ). Ta kutsus mind õhtul peole. Ma ütlesin, et peatun hoopis teises linnas, et jääb ära. Kahjuks olin ma nii loll, et mainsin oma hotelli nime. Selle peale ütles, et ta tuleb suve keskel SINNA puhkama:D Kurat küll:D Ma loodan, et ta ikka läheb mujale!

Lõpuks sain oma koti kätte. Läksin õue! NIIIII SOE JA MÕNUS! Ma ei suutnud uskuda, kuhu ma sattunud olen. Ma olin alles turiste täis lennujaamas, aga juba tundus kõik nii kodune, mõnus ja hubane. Pidin minema takso peale. Tahtsin kohe kõige ilusama taksojuhi otsida, et ta siis mu hotelli viiks (Lugedes Eliise blogi, siis tuli välja, et neil Mariaga oli sama idee:D ). See polnud võimalik, sest seal on süsteem, et kõik inimesed lähevad ühte järjekorda ja istuvad järjest taksodesse. Minu taksojuht oli tegelikult väga tore 45a mees, kes rääkis Mallorcast ja oma lastest ja natukene arutasime ka seda, mis mina Mallorcal tegema hakkan.

Igatahes esimest korda elus olen ma soojal maal. Esimest korda olen ma Hispaanias, Mallorcal. See on väike saar Ibiza ja Menorca kõrval. Ma olen siin praktikal hotellis Mimosa. See on väike ja armas hotell. Esiaslgu tundub rohkem nagu perehotell, sest palju pööratakse rõhku sellele, et lastel oleks midagi teha, et vanemad saaks rahulikult päevitada ja muid asju teha.

Mul on väike tuba 9ndal korrusel. Väike voodi, laud, tool, kapp, riidenagi ja omaette vannituba. Ma olen igatahes väga rahul, sest ei pea kellegiga tuba jagama. Vaade minu aknast on ikka üliilus, kuigi aken ise on päris väike ja kõrgel, niiet pean alati tooli peale ronima, kui seda nautida tahan. Lisan siia pildi ka, et teie ka aimu saaks:).

Meid (eestlasi) on siin 4. Birgita töötab baaris, Helin on meelelahutaja ehk siis tegeleb sellega, et inimestel basseini ääres ja õhtu poole baaris igav ei hakkaks ning Janar, kes töötab koos minuga restoranis. Nad on kõik teiselt kursuselt ja ma siis ainuke, kes esimeselt. Kõrval hotellis on mu kursaõed Maria ja Eliise. See oli päris suur ja hea üllatus, kui teda sain, et nad kohe siin kõrval on:).