ESIMEST KORDA ELUS

Otsustasin siis esimest korda elus blogi pidama hakata. Ma pole tegelikult üldse blogipidaja-inimene, aga kuna mu elus on praegu nii palju põnevat, mida ka teistele rääkida tahan, siis on seda kergem teha blogi kaudu, kui msnis kõigile ühe kaupa rääkides. Intrenetis saan ma olla päevas võib-olla tunnikese ja terve selle aja msnis ühte ja sama juttu rääkida oleks üsna väsitav. Internetti saan hotelli kõrval ühes pubis, hotellis on 15 minutit 1 euro.

Esimest korda elus sõitsin ma 4.juuni öösel kell 00.30 bussiga Riiga, et sealt siis lennukiga Düsseldorfi ja sealt edasi Mallorcale lennata. Jõudsin Riiga juba pool 5 ja peale seda magasin natuke pingi peal. See pink oli ikka nii kõva ja ebamugav! Aga see ei olegi ju tegelikult magamiseks mõeldud, seega ei saa ma millegi üle kurta. Ärkasin umbes kell 10 ja mõtlesin, et mul on küllaldaselt aega, et ilusti lennuki peale jõuda. Ma arvasin valesti! Kui ma poleks trüginud, siis olekski minu teekond vist sealsamas lennujaamas lõppenud. Seal oli täielik korralagedus. Kõik inimesed seisid ühes järjekorras, kuigi neil olid hoopis erinevad väljumisajad ja sihtkohad... kuid lõpuks ma siiski sain ilusti lennuki peale ja istusin kahe tundmatu vanamehe keskel. Üks neist alustas minuga isegi juttu... Ta küsis: „Huvitav kas need hinnad, mis siin menüüs toitude kõrval on päris või tuleb veel midagi juurde : ) „ :D Pärast tuli välja, et ta lendab nädalas paar korda, seega pidi ta kindlasti ise teadma, et need on päris hinnad. Sellegipoolest oli ta hästi sõbralik ja tore ja ma andsin talle isegi kommi, sest mul oli veider tema kõrval neid üksi nosida. Ta oli väga õnnelik : ) Üks pilt ka mu lennuki aknast.

Lõpuks jõudsin Düsseldorffi. Seal lennujaamas passisin umbes 6 TUNDI! See oli ülisuur - palju erinevaid toidukohti ja poode ja H&M:D Ma olin eriti õnnelik, kui seda nägin! Kahjuks oli seal halb valik ja ma ostsin ainult ühed kõrvarõngad.

Terve aja oli mul suur unekas ja ma natuke pabistasin, et kas ma ikka jõuan üksinda ilusti oma hotelli. Kõik laabus hästi. Air Berliniga lennata oli ka eriti mõnus. See lennuk oli nii suur ja teenindus super. Kõik said tasuta jubehea võileiva ja jooke. Ainuke halb asi oli see, et mu kõrvad läksid enne maandumist nii lukkuL Mul tuli isegi pisar silma, mul pole vist kunagi nii valus olnud! Võib-olla on, aga sel hetkel tundus see küll kõige hullem asi, mida kogenud olen. Ema ütles küll mulle kodus, et pean midagi närima, aga ma närisin juba oma kommid koos oma naabriga eelimises lennukis ju ära:D

Lõpuks jõudsin kohale. Ka Mallorcal oli uskumatult suur lennujaam. Pidin kotti ka päris kaua ootama. Samal olid seal ka mingid jalgpallurid. Üks oli julgem, kui teised ja tuli minuga rääkima (miks alati just need mitte-kõige-kenamad kõige julgemad on:D ?? ). Ta kutsus mind õhtul peole. Ma ütlesin, et peatun hoopis teises linnas, et jääb ära. Kahjuks olin ma nii loll, et mainsin oma hotelli nime. Selle peale ütles, et ta tuleb suve keskel SINNA puhkama:D Kurat küll:D Ma loodan, et ta ikka läheb mujale!

Lõpuks sain oma koti kätte. Läksin õue! NIIIII SOE JA MÕNUS! Ma ei suutnud uskuda, kuhu ma sattunud olen. Ma olin alles turiste täis lennujaamas, aga juba tundus kõik nii kodune, mõnus ja hubane. Pidin minema takso peale. Tahtsin kohe kõige ilusama taksojuhi otsida, et ta siis mu hotelli viiks (Lugedes Eliise blogi, siis tuli välja, et neil Mariaga oli sama idee:D ). See polnud võimalik, sest seal on süsteem, et kõik inimesed lähevad ühte järjekorda ja istuvad järjest taksodesse. Minu taksojuht oli tegelikult väga tore 45a mees, kes rääkis Mallorcast ja oma lastest ja natukene arutasime ka seda, mis mina Mallorcal tegema hakkan.

Igatahes esimest korda elus olen ma soojal maal. Esimest korda olen ma Hispaanias, Mallorcal. See on väike saar Ibiza ja Menorca kõrval. Ma olen siin praktikal hotellis Mimosa. See on väike ja armas hotell. Esiaslgu tundub rohkem nagu perehotell, sest palju pööratakse rõhku sellele, et lastel oleks midagi teha, et vanemad saaks rahulikult päevitada ja muid asju teha.

Mul on väike tuba 9ndal korrusel. Väike voodi, laud, tool, kapp, riidenagi ja omaette vannituba. Ma olen igatahes väga rahul, sest ei pea kellegiga tuba jagama. Vaade minu aknast on ikka üliilus, kuigi aken ise on päris väike ja kõrgel, niiet pean alati tooli peale ronima, kui seda nautida tahan. Lisan siia pildi ka, et teie ka aimu saaks:).

Meid (eestlasi) on siin 4. Birgita töötab baaris, Helin on meelelahutaja ehk siis tegeleb sellega, et inimestel basseini ääres ja õhtu poole baaris igav ei hakkaks ning Janar, kes töötab koos minuga restoranis. Nad on kõik teiselt kursuselt ja ma siis ainuke, kes esimeselt. Kõrval hotellis on mu kursaõed Maria ja Eliise. See oli päris suur ja hea üllatus, kui teda sain, et nad kohe siin kõrval on:).