Jaanipäeva eel

Täna on Eestis igalpool jaanipäev ja ka siin tehakse randa lõke ja toimub vist mingi pidu. Ma täpselt ei tea, mis öösel juhtuma hakkab, aga eks ma räägin sellest kunagi teile ka.

Ma ei ole jälle nii kaua siia midagi kirjutanud ja ma ei kavatsegi öelda, et ma parandan end, sest siis ma valetaks:D. Siin ei ole korraliku netti ja ma ei saa koguaeg blogi üles laadida. Mulle ei meeldi, kui ma ei saa blogi teha nii, et ei saa lisada pilte, sest illustreerivad matrejalid on minu arust tähtsamad kui jutt. Vähemalt ma vaatan küll ajakirjast enne pilte ja siis mõtlen kas võiks üldse lugema hakata või mitte:D.

Peaks nüüd Mallorcast ka natukene rääkima. Just hiljuti läksid ära meie briti sõprade poiste kamp. Läksime neid hommikul Birgitaga bussi peale saatma ja nüüd on hotell ilma nendeta kuidagi tühi. Isegi Magaluffi oli igav minna ilma nendeta. Me käisime Birgitaga vist 10 päeva järjest nendega Magaluffis iga õhtu. Vb see on põhjus, miks ma praegu eriti peole minna ei viitsi, aga samas ei tea ka:D.

Hotellis ei ole enam naeratavaid tuttavaid nägusid, kellega saaks rääkida, et kuidas läheb, kuidas enesetunne on peale eilset pidu, mis siis eile ikka juhtus, kus sa kadusid, lähme täna peole eks jne. Tegelikult on hotellis praegu palju rohkem inimesi kui varem ja kõik naeratavad ikka, aga kuna kõik on uued näod, siis on see nii igav. Mul on täielik suur koduigatsus peal. Ma ei uskunud, et minuga midagi sellist juhtub, aga ometi nii see on. Kui ma saaks praegu valida, et kas ma tulen koju tagasi või jään siia, siis jääks ikka siia, aga puudust tunnen küll kõigist kallitest, kes Eestis on.

Kusjuures ma saan aru, et Eestist on külm ja päikest pole kindlalt nii palju kui siin, AGA mul on nii kopp ees, et nii palav on:D. Ausalt ka! Päevitada isegi ei jaksa, sest nii palav hakkab lihtsalt. Ma kuulsin, et praegu on siin tegelikult vihmaperiood, et pole üldse nii soe, et juulis ja augustis on ikka palju soojem. APPIKENE:D ma ehmusin tõsiselt ära. Ma ei imestaks, kui ma üsna valgena Eestisse tagasi tuleks, sest lihtsalt ei suuda päeviatada. Okei, need, kes praegu seda loevad mõtlevad, et ma olen eriline vingu-pingu, aga ma ei saa midagi teha, et ma olen Eesti külmaga harjunud ja ma pole ju enne soojal maal käinud, niiet natukene andestatav eks?:D See mõte, et tahan kuskile soojale maale kolida kadus ka kohe ära!:D

Eile oli hotellis elektrikatkestus. Tore, et ma 9ndal elan ja liftid ei tööta:D. Tööl oli eriti armas see, et tuli lõuna, mis on kell 12. Siis kogunevad kõik töötajad köögi taha söögiruumi, aga kuna elektrit polnud, siis oli seal kottpime. Selleks puhuks pandi igale lauale küünlad põlema ja see oli väga romantiline. Kõik töötajad, kes sisse astusid lõid imestusest käsi kokku ja olid väga vaimustuses. Väikesed asjad muudavad ikka nii palju:). Tulevikus kindlalt tahangi ainult selliseid õhtusööke (jep Marko, see oli vihje sulle;D)!

Siit hotellist lahkus eile üks vanem naine Julia, kes oli nii armas. Ma ütlesin talle ka, et kui mina vanem olen, siis tahan olla täpselt nagu tema. (Ma ei saanud ju öelda, kui mina ka vana olen..see oleks liiga ebaviisakas!) Ta oli nii armas, ta igapäev küsis kuidas läheb ja, et kas ma igatsen oma kodu ka ning, et miks ma restoranis üldse töötan, et ma tundun küll intelligentsem, et sellises kohas töötada ja teiste järgi koristada. Ta oli puhukusel koos oma mehega. Ta nägi alati väga ilus välja, soeng ilusti tehtud ja ilusad kleidid ja täpselt sobivad ehted- tõeline daam. Ma pakkusin talle, et ta on 60 aastame, aga tuli välja, et hoopis 67. Ta rääkis, et oli kunagi tantsija Inglismaal päris kuulsas bändis või tantsugrupis..ma täpselt ei saanud aru. Ta rääkis, et tal läks väga hästi seal ja oli kuulus, aga siis ta kohtas Albertit ja armus ning karjäär jäi pooleli. Ta on 67, aga tal on tõesti imetlusväärt figuur tema ea kohta. Ta kutsus mind Inglismaale endale külla ja andis oma aadressi ka. Ma olen 100% kindel, et saadan talle siit postkaardi ja me Birgitaga plaanisime talle külla minna, sest ta on tõesti imearmas ja kutsus meid mõlemat.

Ükspäev ma õptasin Dave´ile turakat. Ma ei saa aru, mis mänge siis välismaal mängitakse, kui isegi turakast keegi midagi kuulnud pole. See tundub esialgu päris keeruline ka, aga lõpuks sai Dave selle selgeks, aga kaotas ikkagi koguaeg:D Nii meeldib mulle mängida, kui mina võidan. Ma ütlesin Dave´ile, et vähemalt on tal õnne armastuses, aga see teda ei huvutanud..ta ootab järgmist korda, kui saab võita.:D Siis tulid mängu veel Helin ja Birgita ja siis läks asi tema jaoks veel keerulisemaks ning me otsustasime talle uue mängu õpetada. Sellle nimi Eestis on vist eesel vms..et pead kaarte kaasmängijatega vahetema ja kui saad 4 ühesugust kaarti siis keele suust välja ajama. Kaotaja on see, kes kõige viimasena keele suust välja ajab ja lõpuks kogub sellega endale tähti ja lõpuks on eesel. Arvake, kes DONKEY oli?? Jep, mina!:D Ja Dave ütles mulle terve järgmise päeva donkey..isegi õhtul show ajal, kui baaris tööl olin: „Thank you donkey bar staff“:D ja „hello Donkey“:D Tore, et keegi ei vaadanud ....:D:D!

Tegelikult on siin väga lõbus ja tore ja soe ja mõnus, aga mul on vist angiin, niiet see teeb olukorra natukene nõmedamaks. Merike rääkis mulle, et see on kindel, et seal tuleb sul angiin, aga ma tahtsin loota, et äkki mul ikka ei tule. Ma võtsin ühe antibiootikumi, mis kirjutati, mulle selleks, kui mul põiepõletik oli ja mida ma siis lõpuni ei võtnud. See aitas, aga ega tervisele väga kasulik ei ole suvalisi rohtusid võtta suvalisel ajal. Kui Eestisse tulen siis lähen mandlisoperatsioonile kindlalt!

Selliste toredate sõnumitega ma oma tänase sissekande lõptean:D Ma olen isegi ennast ületanud ja pikalt kirjutanud:D. Ma lähen panen nüüd paar postkaarti posti ja siis sätin ja siis lähen hispaania jaanipäeva pidama.

Musid-kallid ja head jaanipäeva!